Köök

Projekt "Köök"- 30.dets 2012-01.jaan. 2013.a.
Olin nii kannatamatu ja ei suutnud ära oodata selle valmimist :) Kui aastavahetuseks Raplasse läksime, siis leidsin, et on just õige aeg võtta aeg ning minna keldrisse meisterdama. Loomulikult oli Kristjan põhiline töötegija- tema saagis ja ehitas ja liimis ja mõõtis jne. Mina olin hea töökorraldaja :) Lisaks veel lihvisin ja värvisin köögi ära ning vastutasin nipet-näpet asjade eest.
Emilia oli koos vanaemadega toas ning teadis, et emme ja issi meisterdavad talle keldris üllatust. Vahepeal käis ta muidugi piilumas ka.

Läksime K-Rautasse ning ostsime sealt vajamineva materjali- täispuidust plaadid.
Kristjan oli tikksaega väga osav- tegi kõik ilukaared sellega. Kraanikausi jaoks saagis ta augu. Rapla vanaisa juurest leidsime ka toreda kraani, mille lihvisime ikka läikima :)
Ahi sai ka uhke! Hinged ja magnetkinniti, nöörid panime selleks, et uksele väga suurt raskust ei osutataks sinna toetudes.






Ja kui köök oli kokku pandud ning värvitud, siis võis kodus alata Maari käsitööring. Ostsin teepoest väiksed hoiukarbikesed, mida Emilial on lihtne avada ning tegin nad salvrätitehnikaga ilusaks. Plastiliinitopsid värvisin valgeks ning katsin need samuti lillelise salvrätiga. Teekannu kaunistasin ka ära. Loomulikult ei puudu Emilia köögist ka sibulakotike, mis ripub nagis ning  õmblesin ka kardina valamukapi ette. Heegeldustunnis valmisid kaks muffinit ning torditükike. Pliidiplaadid ei ole veel lõplikult kinnitatud, kuid pildil on näha, millised need välja võiksid näha. Värvisin kaks plekist purgikaant mustaks ning aluseks panin hõbedase lauamati. Tädi Kiku kinkis ka ilusad roosad potid ja pannid, mis köögis igapäevaselt podisevad.

Emilia ja Kerlin on juba mitu korralikku teepidu siin köögis pidanud. Lapsele meeldis kingitus väga ning isegi emmele meeldib siin väga mängida :) Ise tehtud on ikka hästi tehtud.

Muideks köögi taha panime siis soome papi. Kui kunagi tarvis, siis saab selle eemalda ning köögi võib muuta poeletiks :)

Maarjale kingitus

Oleme Maarjaga koos karpe valmistanud. Peale tööd tuleme minu juurde ja lõikame karbi valmis ja katame paberiga ära ning siis paneme selle pressi alla. Järgmisel päeval kaunistame. Kuna see võtab mõnusalt aega ja kõik karbid on teistele kingitusteks läinud, siis mõtlesin, et Maarjal võiks ka üks karbike olla. Pealegi ma nägin, kui kurvalt ta ehted kuskil aknalaulal seisid mingite asjade sees :)

Karbikesega läks nädalake vähemalt. Iga päev veidike tegutsesin peale tööd. Palju oli lõikamist, liimimist, pusimist ja ootamist. Ehtekarp tuli siis selline, et sinna mahuvad ka suuremad käevõrud, kaelakeed ning väiksemate asjade jaoks on kahekordne alus, mille pealmise osa saab kerge liigutusega ära tõsta :)
Oma kullakese jaoks olin selleks kõigeks valmis :) Kõrvarõngad olid ka meeneks sisse vupsanud :)
Mul pole endal ka nii ilusat ehtekarpi, aga Maarja teeb mulle kindlasti :)

Pikem jutt on tulekul, täna tahan magada :)

Kerlini tuba sai uue kuue. Autoriteks kaks väsimatut kunstihuvilist, kel ei ole probleemiks unustada pehme padi, tekk ning magus uni. Töö nõuab tegemist! :)

Taevast sajab karbikesi

Need karbikesed on koha juba  sisse võtnud toredate tüdrukute tubades. Need on täis ehteid ning teisi uhkeid aksessuaare. Mõned karbid on piltidel ilma viimase lihvita.

Karbike kingituseks

               Rahalaegas mahutas mitu head rullikest :) Emale kinkisin ilusate mõtete laeka. Igas rullikeses oli üks ilus positiivne mõttetera.

   

Christmas jumper

Olime siis detsembris nädalakese Londonis ja mul läks nii hästi, et sain jälle midagi meisterdada :)
Kikul ja Davidil oli jõulupidu töö juures ja teemaks oli "Christmas jumper".
Sellega tuli mulle kohe meelde muidugi Mark Darcy :)


Poest päris meelepäraseid ei leidnud ning kuna nende kasutus on väga lühiajaline, siis on eriti fun teha midagi erilisemat ikka. Ja mis ei kannaks lihtsalt Primark´i nime, vaid mille taga oleksid ikka kaks muhedat Eesti juurtega disainerit :)

Kiku ostis kampsunid, vilti ja kulinaid ning töö võiski alata. Kiku oli juba nii ärevil, et tegi juba joonistega algust, sest enne lõbusa koostöö algust pidi ta üht shopahoolikut linnast tagasi ootama, kes oli juba peaaegu kodus :)

  Lõikasime vildist välja põdra näo, sarved, nina, silmad, suu, kaelarihma. Siis kinnitasime need nööpnõeltega kampsuni külge ning õmblesime õmblusmasinaga. Viimase lihvi andsime kampsunitele kulinate lisamisega.

Lõpptulemus oli nii hea, et neid võiks lausa tootma hakata. Ja müügile tuleksid nad muidugi väga eksklusiivses butiigis, sest puhas Eesti käsitöö võttis ikka aega, pühendumist ja ka paar spritzerit :)

Inglismaa oli lukku pandud ...

 ... ja meie avasime selle enda jaoks jälle enne jõule, kui käisime Londonis Kikul ja Davidil külas.
Kuna Inglismaa ja tee käivad käsikäes, siis mõtlesin teha neile kingituseks teekarbikese.

Teed ma ei hakanud Inglismaale importima, seega esimesteks produktideks, mis karbikeses kohad sisse võtsid, olid marmelaadikommid. Meie enda Kalevi omad ja ühtlasi ka         Davidi lemmikud :)

Lennukis kirjutasin tekstid karbile. Üks naine möödus minust ja küll ta siis ohhetas ikka, et nii ilus ja kas ma tõesti ise tegin selle.

Karbike peaks kasutust leidma vähemalt laupäeviti, kui sõbrad külla tulevad five o´clock tea ajaks :)

Ja ilmselgelt on Kiku nüüd ametlikult ka Inglismaa kodanik, sest tal on oma teekarbike "we love tea" :)

Hugo kingitus

See on tegelikult esimene kotike, mille tegin poisile. Pilt jäi mul tegemata tookord ja nüüd sain siis ikka selle jäädvustatud ka :)


Sees on vooder ja tähed on vildist. See on Hugol lasteaias käimiseks.