Rõõm koos kokkamisest

Kui ma muidu väga suur kokkaja ei ole, siis nüüd leidsin endale veidike teise algmaterjali- polümeersavi. Ja oi kuidas mulle hakkas kokkamine meeldima :) Me oleme Emiliaga juba mitme nädala jooksul õhtuid sisutanud voolimisega. Otsustasime, et meisterdame siis nukkudele sööke ning ka nõusid. Emilia laseb ka väga vahvalt oma fantaasial lennelda. Ponidele valmivad isegi ilumärgid ning naerusuised tähekesed.

Algmaterjaliks siis polümeersavi. See on pehme ja ühtlane ning kergest käsitletav. Valmis asju  tuleb ahjus küpsetada. Teen seda ca 110 kraadi juures, üle 130kraadi ei tohi olla, ja ca 20 min. Enamjaolt olen ostnud Fimo Prismast ( toodab Staedtler) , kuid soetasin savi ka Rocca hobipoest( teine brand). Seal on isegi värvivalik suurem. Algsed toonid on paljud üsna "tugevad", kuid mul on väga hea meel, et neid värve saab omavahel segada ning lihtne seega valmistada meelepäraseid värve. Eriti uhkelt kulub valget värvi, sest sellega hea heledamaks toone segada.

Otsustasime Emiliaga, et kuna nukud soovivad
väga kooki ja muffineid süüa, siis alustamegi nende meisterdamisega. Siis tuli ka idee teha küpsiseid, šokolaadi, komme, vahukomme, jäätist jne. Emilial tuli hea mõte teha ka nätsu. Lõpuks saimegi juba avada väikese magusa poe ja kondiitri bisnessi.


Netist sain hea idee ka puuviljaviilude meisterdamiseks. Sobitasin õiged värvid õigetesse kohtadesse, voolisin siis rulli ning hakkasin aga viilutama. Tegin pisikesed viilud, seega iga viil tuli veel näppude vahel nii ümaraks saada kui võimalik. Esimene oli apelsin. Siis valmisid veel kiivi, sidrun, draakonivili, greip, arbuus.
 Tervete puuviljadena proovisin kätt   viinamarjade, vaarikate, maasikate, banaanidega. Viinamarjad ja vaarikad võtsid ikka
aega, sest väikeseid pallikesi tuli üksteise külge ikka mitmeid liita. Pean veel harjutama, sest need pallikesed läksid lõpuks ikka lapikuks. Ja üks vaarikas tuli muidugi suurem kui viinamarjakobar, kuid veel osavamaks saades suudan ehk millimeetrise läbimõõduga pallikesi ka veeretada :)

Kuna magusat sai juba liiga palju, siis tasakaalustasin kõike munade, juustu, kurgi, leiva, vorstiga.
 Samuti tegin ka lauanõusid- taldrikuid, tasse, kausse
ja tordialuseid. Taldrikute tegemiseks leidsin taas mõtteid netist- küünelakipudeli põhi aitas teha mustrit taldrikule. Minu üllatuseks osutus taldrikute tegemine tüütuks, sest väga raske oli saada  nö ühtlaseid taldrikuid. Üritasin rullida savi ühtlaseks- see üldjuhul õnnestus, kuid siis surusin savile küünelakipudeliga ümara mustri ning üritasin selle täpselt ümara vormiga( kasutasin pealt kinnist põsepunakorki) välja lõigata savist- vahel õnnestus, vahel mitte. Kui korraga soovisin mitu taldrikut teha(ühest rullimisest), siis vähesed õnnestusid ja pidingi taas savi lahti rullima, lõikama jne. Teist sorti taldrikud tegin juba hambatikuga- vajutasin lihtsalt triibud sisse. Kuna ma juba loobusin super ühtlaste taldrikute saamisest, siis leppisin nendega, mis viimasel üritusel tulid.

Tordialuste tegemist pean veel lihvima.Tordijala tegin savist, mille sisse panin veel hambatiku, kuid vaatamata sellele tulid alused veidi vildakad. Kuid koogid püsivad nendel siiski hästi :)

Kui alustasin voolimist, siis otsisin igasugueid abivahendeid, millega saaks lõigata välja erineva suurusega ringe- põsepunapintsli ja huulepulga korgid ostususid lemmikuteks. Eelmainitud küünelakipudelid ja ka nööbid mustrite tegemiseks. Kasutasin veel toidukile, hambatikke, vaibanuga, nõela, nööpe ja kunagi ostetud puidust nikerdatud lillemustrit ( selline tore rull). Ja nagu ikka, kui leian taas endale mingi tegevuse, millega mingil perioodil tegeleda/meisterdada, siis käin poodides alati ringi ja mõtlen, et oi kui nüüd leiaks midagi lahedat, mida saaks ära kasutada. Rocca poest Apelsin leidsin pisikesed koogi/piparkoogivormid. Komplektis olid ruudu-, ristküliku-, kolmnurga-, lille-, südame-, tähekujulised vormid ja neid kõike veel kolmes erinevad suuruses. No oli alles leid!!!

Ilmselt kõige tüütum selle kõige toreda juures on savi pakist lahti võtmine ja selle sulgemine pärast.  Seda polümeersavi peab hoidma õhukindlalt. Neid väikeseid pakke on mul ikka mitmeid. Tegin endale selgeks, et kui viisakusest kasutan toidukile, fooliumi ja ka kotisulgureid, siis on kõik hästi, isegi kui ma kõike kiiruga pakin. Savi toimib endiselt, kõik seega toimib :) Aa ja muidugi see savi veeretamine ja pidev käte pesemine, mida võib kohati ka  nühkimiseks nimetada. Kui savi pakist välja võtad, siis tuleb seda enne pehmeks veeretada käte vahel ja eriti tuleb veel veeretada, kui soovid kahte värvi segada ühtlaseks.


Ja kuna käed ka määrdusid, siis enne kahe väga erineva värvi kasutamist tuleb käed ära pesta. Vahel jäi selline kerge savi kiht ka peopesadele, siis seda tuli ikka svammiga maha nühkida. Ja muidugi siis veel kõik need purud ja udemed jne, mis kergesti savi külge jäävad. Lõpus ma ikka kuivatasin käsi juba köögipaberisse mitte köögirätikusse, sest viimasest võis saada rohkem udemeid. Esimesel korral pühkisin üldse käed  tumedatesse teksadesse(automaatne värk, Emiliale teen alati märkuse, kui näen, et ta midagi sellist teeb hihi), kuid see ei olnud hea mõte :) Need profid, kes savi ülihästi käsitlevad, on ikka üliosavad.

Aga ma nii väga soovin neid veel meisterdada ja Emiliale meeldib ka, kui koos voolime! Jagame mõtteid ja ideid ja kui keegi mingi värvi pehmeks on veeretanud või uue värvi kokku seganud, siis jagame ka üksteisega :)

Katsin hommikusöögilaua ja Emilia kattis magusabufee.

Lipud kõrgel lehvimas

Minu esimese postitus aastal 2016 :) Tegelikult ma olen ikka meisterdanud küll tasa ja targu, kuid ehk ma pole lihtsalt kõige parem "up to date" järgija :)

Alustasin taas peapaelte tegemisega ... lihtsalt nii võrratu taas nokitsega oma lillede keskel. Sel korral avastasin enda jaoks ka uue materjali, milleks on vilt. Sügisesse ja talve sobivad need õied suurepäraselt.

Aga lippudest rääkides ... Tegelikult mul juba üks lipurivi on tehtud.See on see rivike, mis praegusel ajal eriti popp on ja mis peaks ruumi kaunistama ja selle rõõmsamaks ja ehk isegi romantilisemaks muutma.
Esimesed lipud õmblesin koos sõbrannaga, aasta siis oli 2015. Need on juba olnud mitmel peol kasutusel.

Ja nüüd eile valmis mul uus lipurivi. Sel korral oskasin kantpaela kolmnurga kantimiseks juba paremini kasutada. Veidi pusserdasin nurkade õmblemisega. Need siiski suhtelised paksud ja samas teravad. Nõel ei läinud nii ühtlaselt läbi, samuti tekkisid erilaiustega pisted.Otsustasin lõpuks mitte õmmelda kuni tipuni, vaid pöörasin varem tagasi teisele küljele. Niimoodi sain garanteerida, et vähemalt iga ots ei ole päris isemoodi. Õmblusmasin rahuldab üldiselt minu kui tavakasutaja soove. Vahel muidugi tagumine niit jääb veidi imelikult, sügavamast põhjusest pole teadlik, kuid saab hakkama.

Vot see rivi kaunistab tulevikus kindlasti paljusid fotosessioone ja pidusid me peres. Olen alati öelnud, et minu tehtud lipurivi (nüüd juba rivid) saavad olema tütrekese kaasavaraks. Kaunistagu sellega kasvõi oma pulmasaal :)

 

 

 

 

Emilia nukumaja

... oi, ma pole kaua oma meisterdustest ettekandeid teinud :)

Pean kuskilt alustama ja leidsin võimaluse ... valmis sai üks parim projekt, mida ootasin sellest ajast, kui sain teada, et mul tütar sünnib.

Projektiks loomulikult nukumaja. Juba 2014.a alguses oli teada, et peab hakkama ehitama ja meisterdama. Mõte oli peas, kuid teostus võttis aega. Saime joonise valmis. Kristjan oli kätt harjutanud juba köögi ehitamisega (Emilia mänguköök), seega usaldasin teda tema kohustustes. Materjaliga varustas meid Maiko, tänu kellele on meil nüüd bambusest nukumaja.

2014.a lõpus veetis Kristjan kolm nädalavahetust Rapla keldris ning ehitas tasapisi nukumaja. Me ei olnud kindlad, kuidas rõdupiirdeid teha, kuid ta leidis suurepärase võimaluse- kasutas freesi ning rõdu hakkasid piirama mõnusad rõngad. Trepimeister on ta ka osav! Tütre heaks kõigeks valmis!

 2015.a alguses alustasin mina siis nö tuunimisega. Meisterdasin  tavaliselt õhtuti peale tööd. Iga päev ei jõudnud paraku, seetõttu minu detailide rohkete ideede teostus võttis korralikult aega. Kuid Emilia leidis alati võimaluse mängida ka pooleli olevas majas ja see oli tore.


Esimene ja teine korrus on mõeldud nukkudele, kes on barbide pikkused. Viimane korrus on mõeldud pisemetale nukkudele.
Maja värvisin üle valge akrüülvärviga. Alumise korruse tagasein on kaetud decoupage paberiga, ülejäänud seinad kõik scrapbookingu paberiga või tapeediga.

Olin nii kaua oodanud juba poodlemisega. Esmalt tuli valida tapeedid. Ostsin scrapbookingu paberit ning lisaks käisin poes Muster. Rääkisin müüjale, et nukumaja projekt käsil ning vaja läheb sobivat tapeeti. Šokolaadi eest sain siis kolme erinevat tapeeti veidike (ma olen tegelikult varemgi sealt nö näidiseid küsinud).


Edaspidi käisin poodides pidevalt silmad punnis ees, et äkki leian midagi lahedat miniatuurset nukumajja. Nii ma leidsingi siis õmblusmasina (mis mõeldud kaelakee otsa riputamiseks), Paavli kaltsukast     kiiktooli ja ehituspoest tugitoolidele jalad ning kardinapuude kinnitamiseks konksud.

Suureks sõbraks oli loomulikult Pinterest. Sealt vaatasin, mida üldse nukumajja tehakse ja milline võiks mööbel välja näha.  Vaatasin erinevaid pilte ning siis sain oma mõtted ja soovid paika pandud. Kõik valmis katse-eksitus meetodil. Mööbli tegemisel tegin ikka veidike jooniseid ka, sest mõõdud pidid paigas olema.

Minu lemmik materjaliks kujunes mõistagi kapa plaat- lihtne käsitleda ja lõigata, see on kerge ja tugev. Ma ikka käisin mitmel korral endale uut plaat ostmas, mööbel vajas ju tegemist. Kapast tegin siis kummutid, kapi, voodi, köögi, vaheseina, diivanid ja tugitoolid. Viimaste tegemisel panin kapa peale mitmekordselt vatiini ning katsin kangaga. Liimipüssist sai asendamatu abiline.




Esimene mööbliese oli nurgadiivan (esimesel
korrusel). Eks hiljem sain juba oskusi juurde ning oleks võinud ka paremini teha, kuid see oli juba ajaloohõnguline ehk päris esimene selline diivan :)


Kuna nukumajas peab ikka olema kõik nagu päris, siis pidid ka sahtlid ja uksed lahti käima. Tikutopsid osutusid suurepärasteks sahtliteks. Kapiuste hinged tegin tugevast kangast.

 Kummutite puhul võttis aega nö karkassi tegemine, sahtlite jaoks õige mõõdu jätmine ning hiljem siis paberiga katmine. Kapi puhul olid oskused juba vilunumad, kuid värvisin ääri paar korda. Esimene sinine toon ei sobinud, siis värvisin ikka üle.

Kolmandale korrusele leidsin laua ja neli väikest tooli poest Tiger. Panin need ise kokku ning värvisin valgeks. Decoupage tehnikas lisasin kaunistuseks lilli salvrätilt. Need toolid sobivad ideaalselt Littlest Pet Shopi tegelastele. Peeglialuse laua ning diivanilaua (kolmandal korrusel) tegin kollasest plastikpudelist (sidrunimahl).






Internetist leidsin ka kangast kiigu joonise, mis mõeldud päris inimestele :) Nukumaja tarbeks tegin siis miniatuurse kiigu.

Soovisin väga lühtrit valmistada. Vaatasin pilte ning siis võtsin pärlikarbi ette. Esimesel lühtril omalooming ei kandnud vilja (alumises elutoas). Kuid see andis mulle võimaluse iseenda oskusi parendada. Teine lühter on just selline nagu soovisin (teisel korrusel elutoas). Teistesse  tubadesse sain lambid niimoodi- peale sushi söömist jäid väikesed plastiktopsid alles ning katsin need kangaga, lisasin lambipirniks veel pärlikese keti otsas ning valmis need saidki. Taaskasutus :) Lambid kinnitasin lakke kleepmassiga (nagu nätsukumm). Siis saab Emilia nende asukohta muuta.

Kõige suuremaks väljakutseks osutus köögi meisterdamine. Soovisin kraanikaussi, kraani, külmkappi, ahju. Õnneks oli mul juba teadmine, kuidas kapid saaksid kinni-lahti käia. Kapat tuli ohtralt lõigata. Tegin esmalt täpse joonise ja siis hakkasin kapatükke kokku liimima. Hiljem lõikasin kapast ka iluliistud välja, mis kaunistavad alumist ja ülemist äärt. Katsin kogu köögi nepaali käsitööpaberiga, et kõik ühtlane jääks ning seejärel värvisin selle valgeks.







Kraanikausi voolisin savist. Kraanikausi augu välja lõikamine tööpinna sisse oli juba paras tegemine. Kraan pidi olema nagu päris-
painutasin traati, ajasin pärlid otsa ning kuidagi sain selle kinni ka. Vee äravooluavaks leidsin mingi needi osakese. Kööki kaunistavad ornamendid, need ostsin Rocca al Mare hobipoest.





Suurem osa köögist sai valmis peaaegu nädalaga, tuunimist oli ka hiljem veidike.
 Vanaema oli mul kaks päeva külas ja mina siis kükitasin õhtuti põrandal ning lõikasin ja liimisin, proovisin ja imetlesin iga väikest sammukest, mis viis mind edasi lõpptulemuseni. Vanaema ikka imestas, mida kõike ei tehta nukumaja jaoks ja kui ta koju läks, siis ikka uuris, kas köök valmis juba. Tänaseks on vist valmis juba :) Saab praekartulit ja pannkooke teha küll.
















Voodi tuli ka teha. Madratsi jaoks läksin ostma poest ikka päris poroloni :) Porolonmadratsit saab ka eemaldada sel voodil. Teki sees on vatiin. Emilia soovis ka voodilina, selle sain alles üleeile valmis.

 

 

Padjad valmisid tavaliselt autosõidu ajal. Istusin kõrvalistmel, võtsin niidi ja kanga välja ning hakkasin aga traageldama ja nõeluma salapistetega. Nagu noor pensionär :)

Ülemisel korrusel on diivanipatjateks kaks lillekujulist patja ning kaks valget ruudukujulist.
Viimaste tegemine võttis terve õhtupooliku. Ühe padja jaoks lõikasin välja kuus pitsist riba  ning siis nõelusin need üksteise kohale. Seejärel õmblesin  pahupidi padja kokku, keerasin ringi, panin vatiini sisse ning õmblesin kokku. Sellise väikese padja tegemine on ikka üks nikerdamine. Lillekujulisteks patjateks võtsin lilled, mis pidid minema peapaelale. Õnneks tegin neid nii palju, et peapaeltele jätkus ka neid.

Vannituba tekkis ka lõpuks. Esmalt oli trepialune lahtine ning köögist pääses trepi alt elutuppa. Kuid siis otsustasin vaheseina teha. Leidsin laheda vannikujulise seebialuse poest. Mul on plaanis veel vannituba ja köök eraldada kardinaga. Vaatame, kuidas see välja hakkab nägema. Vannituppa soovin veel riiuli panna ning sellele froteerätikud :)

Seinad on kaunistatud pildiraamidega- mõned voolisin  savist, mõned ostsin hobipoest ning mõned lõikasin kapast välja. Mõistagi ühel korralikul nukumajal on ka kardinad, mida saab õhtuks ette tõmmata ja hommikul jälle lahti teha. Emiliale meeldib õhtuti kardinaid ette tõmmata.

Vaibad heegeldasin. Esimesed kaks  tegin vaid kinnissilmustega. Üht ääristas pitsike, teist narmad. Kolmanda ja neljanda vaiba tegin juba rohkem pitsilisemad. Muster tuli jooksvalt.




Hakkasin otsima internetist, et mis jubinaid võiks veel teha nukumajja. Seal oli hea mõte, kuidas kergelt teha parfüümipudeleid. Geniaalne! Pärlitest ja teistest jubinatest saidki uhked parfüümipudelid.







 Siis pidin muidugi ka külmkappi midagi tegema. Fimo savist voolisime Emiliaga maisitõlvikud, tordi, rullbiskviidi, pulgakommid ja isegi makroonid.
Voolimismassist tegime ka lillevaasid ning taldrikud.

Kui juhtusin Emilia käest uurima, et mida näiteks konkreetsel õhtul võiks koos teha, siis ta vastas mulle armsalt: "Sa võiksid mu nukumajja midagi meisterdada" .
Tema soov on mulle seaduseks :)















Sinise äärega lillelised taldrikud tegin järgmiselt: lõikasin rullitud massist välja ringikujulise taldriku, surusin nööbiga selle sisse mustri (nööbil olid lilled peal) ning siis värvisin lilled ära. Kuus taldrikut oli kokku. Nende tegemine võttis juba kaks õhtut- esimesel õhtul voolimine, siis pidid need öösel kuivama  ning teisel päeval värvimine.

Aknaid kaunistavad väljast ornamendid (hobipoest) ning lillekastid. Meisterdasin papist neljakandilised kastid, täitsin need kapaga, mille sisse torkasin augud ning liimisin lilled sisse. Neid lillekaste saab eemaldada ning asetada need kaks akendele või rõduäärtele. Soovisin, et maja tagumine külg ka mingi ilme saaks ning lõikasin papist välja aknaraamid, värvisin need ning paika need saidki.

Kõige tähtsam on loomulikult see, et Emiliale väga meeldib ta nukumaja ning ta mängib seal väga palju.
Suur kiitus Kristjani kuldsetele kätele ning Maiko võimalusele meid materjaliga varustada!

Otsesed kulutused tekkisid sisekujundusele. Usun, et ca 100 euro eest olen ostnud asju (scrabookingu paber, decoupage ja paberiplokk, ornamendid, kapa, kangad, fimo, õmblusmasin, kiiktool, kunstlilled, vann jms)

Suurepärane projekt. Mul hea meel, et mul võimalus seda  alati täiustada :) Vannituba polegi ju valmis veel. Kõige rõõmsamaks teeb mind see, et varsti tulevad jõulud ja siis nukumajja vaja kuuske ja ehteid :)

Olen endalt küsinud, et mis hinna eest oleksin ma valmis veel sellise projektiga alustama. Ilmselt 5000 euro eest võiksin sellele mõelda juba.
 Olen väga palju vaeva näinud ning teinud kõike kogu südamest oma kõige kallimale- oma ainsale tütrele.
 Minu enda jaoks on selle nukumaja väärtus hindamatu. Ma tahan ise seal mängida- mulle meeldib ka kardinaid ette tõmmata ja parfüümipudelid kummutile asetada ning ehteid sahtlitesse panna, samuti voodit teha ning diivanile patju sättida :)
Ja ma loodan, et Emilia pärandab selle kunagi oma lastele.