Rõõm koos kokkamisest

Kui ma muidu väga suur kokkaja ei ole, siis nüüd leidsin endale veidike teise algmaterjali- polümeersavi. Ja oi kuidas mulle hakkas kokkamine meeldima :) Me oleme Emiliaga juba mitme nädala jooksul õhtuid sisutanud voolimisega. Otsustasime, et meisterdame siis nukkudele sööke ning ka nõusid. Emilia laseb ka väga vahvalt oma fantaasial lennelda. Ponidele valmivad isegi ilumärgid ning naerusuised tähekesed.

Algmaterjaliks siis polümeersavi. See on pehme ja ühtlane ning kergest käsitletav. Valmis asju  tuleb ahjus küpsetada. Teen seda ca 110 kraadi juures, üle 130kraadi ei tohi olla, ja ca 20 min. Enamjaolt olen ostnud Fimo Prismast ( toodab Staedtler) , kuid soetasin savi ka Rocca hobipoest( teine brand). Seal on isegi värvivalik suurem. Algsed toonid on paljud üsna "tugevad", kuid mul on väga hea meel, et neid värve saab omavahel segada ning lihtne seega valmistada meelepäraseid värve. Eriti uhkelt kulub valget värvi, sest sellega hea heledamaks toone segada.

Otsustasime Emiliaga, et kuna nukud soovivad
väga kooki ja muffineid süüa, siis alustamegi nende meisterdamisega. Siis tuli ka idee teha küpsiseid, šokolaadi, komme, vahukomme, jäätist jne. Emilial tuli hea mõte teha ka nätsu. Lõpuks saimegi juba avada väikese magusa poe ja kondiitri bisnessi.


Netist sain hea idee ka puuviljaviilude meisterdamiseks. Sobitasin õiged värvid õigetesse kohtadesse, voolisin siis rulli ning hakkasin aga viilutama. Tegin pisikesed viilud, seega iga viil tuli veel näppude vahel nii ümaraks saada kui võimalik. Esimene oli apelsin. Siis valmisid veel kiivi, sidrun, draakonivili, greip, arbuus.
 Tervete puuviljadena proovisin kätt   viinamarjade, vaarikate, maasikate, banaanidega. Viinamarjad ja vaarikad võtsid ikka
aega, sest väikeseid pallikesi tuli üksteise külge ikka mitmeid liita. Pean veel harjutama, sest need pallikesed läksid lõpuks ikka lapikuks. Ja üks vaarikas tuli muidugi suurem kui viinamarjakobar, kuid veel osavamaks saades suudan ehk millimeetrise läbimõõduga pallikesi ka veeretada :)

Kuna magusat sai juba liiga palju, siis tasakaalustasin kõike munade, juustu, kurgi, leiva, vorstiga.
 Samuti tegin ka lauanõusid- taldrikuid, tasse, kausse
ja tordialuseid. Taldrikute tegemiseks leidsin taas mõtteid netist- küünelakipudeli põhi aitas teha mustrit taldrikule. Minu üllatuseks osutus taldrikute tegemine tüütuks, sest väga raske oli saada  nö ühtlaseid taldrikuid. Üritasin rullida savi ühtlaseks- see üldjuhul õnnestus, kuid siis surusin savile küünelakipudeliga ümara mustri ning üritasin selle täpselt ümara vormiga( kasutasin pealt kinnist põsepunakorki) välja lõigata savist- vahel õnnestus, vahel mitte. Kui korraga soovisin mitu taldrikut teha(ühest rullimisest), siis vähesed õnnestusid ja pidingi taas savi lahti rullima, lõikama jne. Teist sorti taldrikud tegin juba hambatikuga- vajutasin lihtsalt triibud sisse. Kuna ma juba loobusin super ühtlaste taldrikute saamisest, siis leppisin nendega, mis viimasel üritusel tulid.

Tordialuste tegemist pean veel lihvima.Tordijala tegin savist, mille sisse panin veel hambatiku, kuid vaatamata sellele tulid alused veidi vildakad. Kuid koogid püsivad nendel siiski hästi :)

Kui alustasin voolimist, siis otsisin igasugueid abivahendeid, millega saaks lõigata välja erineva suurusega ringe- põsepunapintsli ja huulepulga korgid ostususid lemmikuteks. Eelmainitud küünelakipudelid ja ka nööbid mustrite tegemiseks. Kasutasin veel toidukile, hambatikke, vaibanuga, nõela, nööpe ja kunagi ostetud puidust nikerdatud lillemustrit ( selline tore rull). Ja nagu ikka, kui leian taas endale mingi tegevuse, millega mingil perioodil tegeleda/meisterdada, siis käin poodides alati ringi ja mõtlen, et oi kui nüüd leiaks midagi lahedat, mida saaks ära kasutada. Rocca poest Apelsin leidsin pisikesed koogi/piparkoogivormid. Komplektis olid ruudu-, ristküliku-, kolmnurga-, lille-, südame-, tähekujulised vormid ja neid kõike veel kolmes erinevad suuruses. No oli alles leid!!!

Ilmselt kõige tüütum selle kõige toreda juures on savi pakist lahti võtmine ja selle sulgemine pärast.  Seda polümeersavi peab hoidma õhukindlalt. Neid väikeseid pakke on mul ikka mitmeid. Tegin endale selgeks, et kui viisakusest kasutan toidukile, fooliumi ja ka kotisulgureid, siis on kõik hästi, isegi kui ma kõike kiiruga pakin. Savi toimib endiselt, kõik seega toimib :) Aa ja muidugi see savi veeretamine ja pidev käte pesemine, mida võib kohati ka  nühkimiseks nimetada. Kui savi pakist välja võtad, siis tuleb seda enne pehmeks veeretada käte vahel ja eriti tuleb veel veeretada, kui soovid kahte värvi segada ühtlaseks.


Ja kuna käed ka määrdusid, siis enne kahe väga erineva värvi kasutamist tuleb käed ära pesta. Vahel jäi selline kerge savi kiht ka peopesadele, siis seda tuli ikka svammiga maha nühkida. Ja muidugi siis veel kõik need purud ja udemed jne, mis kergesti savi külge jäävad. Lõpus ma ikka kuivatasin käsi juba köögipaberisse mitte köögirätikusse, sest viimasest võis saada rohkem udemeid. Esimesel korral pühkisin üldse käed  tumedatesse teksadesse(automaatne värk, Emiliale teen alati märkuse, kui näen, et ta midagi sellist teeb hihi), kuid see ei olnud hea mõte :) Need profid, kes savi ülihästi käsitlevad, on ikka üliosavad.

Aga ma nii väga soovin neid veel meisterdada ja Emiliale meeldib ka, kui koos voolime! Jagame mõtteid ja ideid ja kui keegi mingi värvi pehmeks on veeretanud või uue värvi kokku seganud, siis jagame ka üksteisega :)

Katsin hommikusöögilaua ja Emilia kattis magusabufee.